Uudised

Elektrilevi saatis jaanuaris küsimustiku ca 4 200 kliendile Hiiumaal, et kaardistada huvi elektritootmisega liitumise vastu. Vastuseid laekus üle 120, vastasid nii eraisikud kui ettevõtete esindajad.

„Hiidlaste vastused andsid meile ülevaate, kui suur on huvi elektritootmise vastu ja millistes saare piirkondades soovitakse tootmisseadmeid paigaldada," ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm. „Vastustest tulenevalt saame klientide soovidega arvestada ja suunata investeeringud sinna, kus on kõige suurem nõudlus."

Huvilised jagunesid üle kogu saare

Vastanud jagunesid nelja piirkonnaalajaama vahel suhteliselt ühtlaselt. Kõige enam oli huvilisi Kärdla piirkonnas, järgnesid Käina, Emmaste ja Lauka piirkonnad.

Vastanute tüüpilisem liitumissoovi võimsus on 15 kW. Seitsmel huvitunul oli soovitav tootmisvõimsus üle 500 kW ning suurimad soovid ulatusid 6–10 megavatini.

Liitumistüüpide osas soovis 52% vastanutest ühendada elektrivõrku päikesejaama, 32% planeeris hübriidjaama koos akusalvestusega ning 16% oli huvitatud pelgalt salvestusseadmete paigaldamisest.

Küsitlus puudutas ka päikesejaama rajamise etappi: veerand vastanutest on päikeseelektrijaama rajamisega juba aktiivselt alustanud — hinnapakkumised olemas, ehitustööd tellitud, load käes. Samuti veerand vastanutest märkis, et on elektrijaam juba valmis, ning ligi pooled alles uurivad võimalusi.

Võrk seab praegu piirid

Eelmisel aastal paigaldatud Saaremaa-Hiiumaa vaheline merekaabel on 110 kV võimekusega, mille esimene ülesanne on tagada Hiiumaa varustuskindlus. Lisaks annab merekaabel täna võimaluse liita Hiiumaal kuni 1 MW uusi tootmisvõimsusi.

Härmi sõnul on Hiiumaa tootjaliitumiste peamiseks takistuseks hetkel 35 kV võrgu läbilaskevõime. Kuna huvi on suurem kui vabanev maht, siis peab Elektrilevi hetkel kehtestama võimsuspiiri. „Soovime vabanevat tootmisvõimsust jagada võimalikult paljude huviliste vahel, seetõttu võimaldame tootjaliitumisi kuni 10 kW võrku antava võimsusega ilma 35 kV võrgutugevduskuludeta ja seda kuni 1 MW võimsuse täitumiseni," ütles Härm.

Siiski tuleb arvestada, et olenevalt asukohast võib 10 kV ja 0,4 kV võrgus olla vajalik teha võrgu tugevdustöid — eriti Käina-Heltermaa ja Käina-Kassari liinidel. Üle 10 kW võimsusega liitumistega kaasnevad endiselt 35 kV võrgu tugevdamise kulud.

Pikaajaline lahendus on 110 kV võrk

Härm rõhutab, et praegused meetmed on vaid esimesed sammud. „Jätkusuutlik lahendus on Hiiumaa 35 kV võrgu asendamine 110 kV pingeklassiga võrguga ning täiendava ühenduse rajamine Saaremaa ja/või mandri-Eestiga.“

Hiiumaale sobivaima tehnilise lahenduse leidmiseks on analüüsitud mitmeid erinevaid variante, avatud esimesed investeeringuplaanid aastal 2022 ja peetud pikalt läbirääkimisi Hiiumaa vallajuhtidega.

“Täna oleme Hiiumaa valla soovil alustamas riigi eriplaneeringu ettevalmistamist, mille eesmärk on täpsustada võimalikud 110 kV trassikoridorid saarel. Riigi eriplaneering on vajalik, kuna annab võimaluse ühe planeeringu menetluse raames lahendada Hiiumaa saare elektrivarustuse üleviimise 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele ning kavandada töökindel ja tulevikukindel elektriühendus Saaremaa ja/või mandri Eesti 110 kV võrguga. Ühenduse valmimise järgselt saaks võrguga liita üle 100 MW võimsust nii tootmise kui tarbimise osas,” selgitas Härm.

Planeeringumenetluse eeldatav ajakava näeb ette alates 2026. aasta II kvartalist 110 kV valmidusega õhu-, maakaabel- ja merekaabelliinide ning alajaamade rajamise mõjude hindamist ning trassivaliku kooskõlastamist, mille lõpp jääb 2028. aasta lõppu. Aastatel 2029-2031 on planeeritud alajaamade rajamiseks kinnistute soetamine ja maakasutuskokkulepete sõlmimine. Alles peale seda on võimalik hakata ette valmistama hankeid alajaamade ning õhuliinide rajamiseks.

Ehitustegevuseni jõutakse hinnanguliselt aastatel 2032–2035, kui on elektriliinide ja alajaamade mõjud hinnatud, trassivalikud kooskõlastatud ja maakasutuskokkulepped sõlmitud.

„Järjest kasvab ka tarbimine, sealhulgas lisanduvad mahukad uued projektid nagu näiteks parvlaevade elektrifitseerimine ja peame otsima lahendusi tarbimissuuna läbilaskevõime parandamiseks,“ lisas Härm.

Elektrilevi on Eesti suurim võrguettevõte, mis haldab ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja pakub elektrivõrguteenust ligi 533 000 kliendile üle Eesti.