Uudised

„Numbrid on murettekitavad ja näitavad, et elanike elektriohutuse alaseid teadmisi on vaja parandada. Seetõttu jagame praktilisi nõuandeid oma kodu elektrisüsteemide hindamiseks ning parandamiseks. Elektrilevi toob elektri kohale pea igasse Eestimaa kodusse ja ettevõttesse, peame enda südameasjaks juhtida tähelepanu elektriohutusele. See oht on üldjuhul märkamatu, aga põhjustab palju pahandust,“ ütles Elektrilevi käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar.

Aastatel 2023–2025 on Eestis registreeritud kokku 614 elektrist alguse saanud hoonetulekahju, neist 392 leidis aset eluhoonetes. Kõige sagedamini on süüdlaseks elektripaigaldise rike, kokku 295 juhtumit. Elektriseadme rikke tõttu on põlenud 262 hoonet.

„Suur osa elektriga seotud tulekahjusid saab alguse riketest, mille põhjuseks on vananenud või asjatundmatult loodud elektripaigaldised – nt halvad/nõrgenenud ühendused või ka ebasobivad ühendused, kahjustatud elektripaigaldise osad jne. Kilpide, juhtmete jt elektripaigaldiste ohte saab vältida kvaliteetse ehitustöö, regulaarse ülevaatuse ja vajaduse korral süsteemi uuendamisega,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet.

„Elektriseadmete puhul tasub jälgida seda, et soetatavad tooted oleksid kindlasti CE märgistusega. Lisaks tuleb seadmeid kasutada nende kasutusjuhendi järgi ja kõiki ohutusnõudeid arvesse võttes. Ajahambale jalgu jäänud kodumasinad soovitame välja vahetada väiksema võimsusega seadmete vastu. Lausa rikkis või viga saanud kodumasinad tuleb lasta ära parandada spetsialistil või välja vahetada – neid kasutada ei tohi,“ sõnas Tuuli Taavet.

Oht varitseb ka lemmiklooma omanikke, kes ruumi üksijäänuna võivad juhtmeid närida või pliidil kõndides kogemata elektripliidi sisse lülitada, mis võib põhjustada põlengu, juhul kui pliidil pole aktiveeritud nt lapselukk ja sinna on jäetud ka põlevmaterjali nagu näiteks paberist köögirätid, pajalapid, lõikelaud vmt.

Üle tuleks vaadata ka suvilate ja muude hooajaliselt kasutatavate hoonete elektrijuhtmestik, sest tuleb ette sedagi, kus närilised juhtmestikku kahjustavad – näritud juhtmed võivad kergesti lühisesse minna.

Elektriohutuse tagamiseks soovitavad eksperdid:

• Elektritööd usalda elektriala pädevusega spetsialisti teostada. Kilpide, juhtmete jt elektripaigaldise ohte saab vältida kvaliteetse ehitustöö, regulaarse ülevaatuse ja vajaduse korral süsteemi uuendamisega. Kui elektrisüsteemi seisukord tekitab kahtlusi, lase see üle kontrollida elektriala ajatundjal – nimekirja leiad aadressilt EETEL.ee.
• Vaata regulaarselt üle juhtmed, pistikupesad ja ühenduskohad. Kui pistikupesa kuumeneb, juhe on katki või tunned sulanud isolatsiooni lõhna, lõpeta seadme kasutamine kohe.
• Pistikupesade, pikendusjuhtmete ja nutipistikute kasutamisel järgi lubatud koormust ning väldi nende jadamisi ühendamist, mis võib põhjustada ülekoormust ja tulekahju. Pikendusjuhtmed on mõeldud väiksema koormusega seadmetele ning vaid ajutiseks kasutamiseks.
• Hoia ja lae liitiumioon akusid ja akuseadmeid toatemperatuuril, kuivas ja hästi ventileeritud ruumis, mittesüttival pinnal ning eemal soojusallikatest ja kergestisüttivatest materjalidest. Paigas, kus akusid laetakse, peab olema suitsuandur. Laadimiseks kasuta tootja poolt soovitatud parameetritega laadijat ning jälgi, et oled laadimise ajal kodus ja ärkvel.
• Kuumenevaid elektriseadmeid, nagu triikraud, lokitangid või soojapuhur, ei tohi jätta tööle järelevalveta ega kergesti süttivate materjalide lähedusse.
• Jälgi, et õues kasutatavad elektriseadmed on IP44 või suurema kaitseklassiga.
• Ole hoolas ja vaata, et su lemmikloom ei saaks närida juhtmeid katki või tekitada pliidil tuleohtu.

Elektrilevi ja Päästeamet korraldavad ennetuskampaania, et tõsta teadlikkust kodusest elektriohutusest. Kampaania kestab 20. maist kuni 3. juunini 2026.