Elektriliinid ja elektriseadmed õues
Tunne elektriohumärki
Oluline on lastele varakult selgeks teha elektriohumärgi sümbol ja tähendus.
Kollasel taustal musta välgunoolega märk hoiatab eluohtliku pinge eest ning tähistab objekte, millest tuleb eemale hoida – elektrikilbid ja -postid ning alajaamad. Päris kindlasti ei tohi ronida alajaamade või elektripostide otsa ega mängida nende läheduses – see on eluohtlik!
Purunenud elektriliin ja sammupinge
Tuuleiilid, murduvad oksad ja langevad puud võivad lõhkuda elektriliine. Mahakukkunud juhtmele ei tohi mingil juhul läheneda! Pingestatud juhtme ümber võib tekkida sammupinge – see tähendab, ohtliku elektrilöögi võib saada ka maapinnalt, ilma juhet puudutamata.
Keskpingeliini puhul ulatub ohutsoon 8 meetri kaugusele juhtmest, niiskete tingimuste korral lausa 20 meetri kaugusele. Mahakukkunud juhtme juurest tuleb eemalduda lühikeste hüpetega, jalad koos, sest nii ei teki jalgade vahele ohtlikku pingelangust. Kõige ohtlikum on komistamine ja kukkumine, seega ära kiirusta!
Metallkonstruktsioonid, loomad ja elekter
Metallaed, elektrikarjused ja nendega seotud ühendused võivad elektriliini rikke korral muutuda eluohtlikuks. Kui elektriliin kukub metallaia või elektrikarjuse peale, võib pinge kanduda edasi mööda metalli ja traate ning muuta kogu ala ohtlikuks nii inimestele kui ka loomadele.
Elektrikarjuse puhul on oluline, et selle toiteühendus ja maandus oleksid korras – vigane liitumine, vale toiteallikas või halb maaühendus suurendavad oluliselt ohtu. Äikese ajal on elektrikarjused eriti ohustatud, sest pikselöök võib liikuda mööda traati ja põhjustada tugeva ülepinge.
Puude langetamine elektriliinide lähedal on üliohtlik!
Mistahes välitöödel jälgi alati, et miski ei puutuks kokku elektriliinidega – näiteks ükski töövahend, kärbitud oks või langetatav puu. Mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, sellele ei tohi läheneda ega seda puutuda – see võib olla pinges ka siis, kui sädet või midagi muud näha ega kuulda ei ole.
Generaatorid ja varutoide
Tormide ajal ja järgselt kasutatakse sageli kodugeneraatoreid, kuid valesti ühendatud generaator võib olla väga ohtlik. Kui tagasitoidet ei ole korralikult eraldatud, võib generaator saata voolu tagasi elektrivõrku, põhjustades rikkeid ning seades ohtu võrku taastavad elektrikud. Vale ühendus või ülekoormus võib samuti tekitada seadmete ülekuumenemise ja isegi süttimise.
Generaatorit tohib ühendada vaid nõuetekohase lülitusskeemi kaudu, vajadusel küsi abi spetsialistilt.
Elektrisõidukite välilaadimine
Elektriautot, tõukeratast või elektrijalgratast ei tohi laadida juhusliku pikendusjuhtmega hoovis – eriti kui juhe on mõeldud vaid siseruumides kasutamiseks. Niiske ilm, märg muru või vihmasajus laadimine ilma katuse ja ilmastikukindla (IP-kaitsega) pistikupesata on väga ohtlik ning võib põhjustada elektrilöögi või lühise. Samuti tuleks vältida „ise meisterdatud” õuepistikuid ja ebakindlaid ajutisi ühendusi.
Elektrisõidukite ohutuks laadimiseks kasuta alati nõuetele vastavat välitingimustesse mõeldud laadimispunkti või ilmastikukindlat pistikupesa.
Kui märkad ohtu, helista 1343!
Elektriobjektide vastu tunnevad huvi metallivargad. Nende tegevuse tagajärjel võivad lahti jääda alajaamade või elektrikilpide uksed. Selline olukord on väga ohtlik, sest sees paiknevad pingestatud seadmed ning uudishimulik laps või juhuslik mööduja või sattuda eluohtlikku kontakti. Kui märkad avatud või vigastatud kilbi- või alajaamauksi, anna sellest kohe teada Elektrilevi rikketelefonil 1343.
